Rabaretk

21. aprillil toimus õppekäik Harjumaale Aegviidu-Kõrvemaa puhkealale, mis oli hea vaheldus koolis õppimisele. Tutvusime Kakerdaja raba, Väike Kalajärve ja Valgehobusemäega, mille tornist avanes meeldejääv vaade.

Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa hõlmavasse 40 000 hektarilisse Epu- Kakerdi soostikku. Kakerdaja raba on Kõrvemaa üks suuremaid ja sügavamaid rabasid. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde.

 Keset raba lamab Kakerdaja järv. Paljud peavad Kakerdaja raba piirkonna ilusaimaiks rabaks, mis koosneb 90 – 95 % ulatuses veest. Seega on raba järv, kus hõljub 5 -10 % kuivainet. Vanarahvas ütlebki, et raba on veekogu, millel pole võimalik purjetada ja maismaa, kus ei saa edasi ei hobuse ega vankriga. Maitsesime meiegi rabavett.

Raba on täis salapära, avarust, ürgsust, vaikust ja üllatusi. Meie hulgas oli neidki, kes kogesid seda esimest korda, sest pole varem rabas käinud.
Käisime tutvumas ka Väike Kalajärvega , mille kaldad on soostunud ja veepeeglit ümbritseb õõtsik. Järve kaldaalad on suvel rikkad orhideeliste ehk käpaliste poolest. Neid kasvab Eestis 36 liiki ja selle järve ääres lausa 15 liiki. Kõik need põhjamaised orhideed on looduskaitse all, sest nad on väga aeglase kasvuga. Tolmpeened seemned peavad mullast leidma seeneniidistiku, millega sümbioosis kasvab ja areneb taim umbes kümmekond aastat, enne kui esimesed õied moodustab.

Õppekäik pakkus kõigile midagi: võimalust liikuda, hingata värsket õhku, pildistada loodust või ennast looduse taustal, saada uusi teadmisi.