Sõpruskontsert tõstis emotsioonid lakke

Tõrva gümnaasiumis oli nädalavahetusel sebimist nii palju, nagu ei olekski puhkepäevad – rahust ja vaikelust oli asi kaugel. Laupäevane sõpruskontsert ähvardas lausa koolimaja katuse pealt kergitada.

Kool võõrustas eakaaslasi Lätist Priekule keskkoolist, Leedust Salantai gümnaasiumist ja Venemaalt Gdovi keskkoolist. Külalisi oli veidi üle saja ja kolmepäevane festivali mõõtu sõpruskohtumine möödus noorte ühistegevuste saatel lennukalt.

Gümnaasiumipoolse peakorraldaja Talvi Musta muljed olid veel esmaspäevalgi ülevoolavad. "Kontsert oli ikka väga äge!" kiitis ta juba mitmendat korda festivali naela – sõpruskontserti. "Niipalju kui sain võimalust ja aega rääkida külalistega ja oma kooli inimestega, siis kõik olid väga emotsionaalsed."

Laupäevase õhtu tähtsündmus – rahvuslik kahetunnine kontsert – oli tõepoolest erakordne elamus. Seda olid vaatama tulnud kooli vilistlasi, linnarahvast, lastevanemaid – gümnaasiumi saal kippus väikseks jääma, nagu tihtipeale ennegi sarnaste sündmuste korral.

Ja emotsioonid olid sõna otseses mõttes laes. Iga maa õpilased esinesid oma kavaga ning Tõrva õpilased sidusid need omavahel kenasti ühtseks tervikuks. Meie õpilaste esitus ei jäänud temperamendi poolest sugugi lõunapoolsematele rahvastele alla.

"Maha ei jäänud sellest emotsioonide poolest ka viimase päeva üritus, talendijaht ja Eurovisiooni laulude esitamine,« lisas korraldaja. »See oli samuti väga uhke kontsert." Musta sõnul on ta ülimalt rahul ja õnnelik. "Oleme väga rahul, lapsed andsid endast maksimumi, samuti kogu koolirahvas ja õpetajad ning kõik läks väga hästi. Ja muidugi söökla sai ekstra kiituse – öeldi, et väga hästi toideti."

Musta sõnutsi kiitsid külalised neid sellegi eest, et ajaplaan oli väga hästi koostatud. «Kõik toimis. Ilmgi oli super – kõik need kolm päeva soosis meid.»

Mis keeles rohkem suheldi? "Ametlik keel oli vene, aga kõige rohkem räägiti muidugi inglise keelt ja otse loomulikult võeti kehakeel ka ikka appi," muigas õpetaja. «Keelebarjääri väheke oli, aga noored said hakkama.»

Sõpruskohtumise eestvedaja sõnul oli festivali kolme päeva läbiv joon erakordselt soe ja sõbralik õhkkond. "Poliitilisi pingeid küll märgata ei olnud. Poliitika jääb täiesti kõrvale – ja ei loe sugugi see, et Venemaal oli võidupüha tähistamine ega ka muud asjaolud. Oleme sõbrad olnud pikka aega ja jäämegi sõpradeks," on  korraldaja veendunud.

"Lõpetasime oma kolmepäevase sõprusmaratoni hilisõhtul, üheteistkümne paiku. Pärast seda veel istusime ja rääkisime oma viimased jutud. Järgmisel aastal on võõrustaja rollis Leedu." Hüvastijätt oli südamlik ning külalised pandi peale keskööd heade soovide saatel bussile ja kodutee sai alata.

Sõprusfestivali traditsioon sai alguse 1966. aastal Tõrva gümnaasiumist. Sel ajal pidas õpetaja Agnessa Lihten, nagu toona kombeks, koos õpilastega endiste liiduvabariikide koolidega kirjavahetust. Pärast aastast kirjavahetust otsustasid viie vabariigi õpilased kohtuda ja mais 1966 saidki delegatsioonid esimest korda Tõrvas kokku.